Tänase blogipostituse teemaks sai üks küünetehnikut ohustav kutsehaigus (loomulikult on neid veelgi – kahjuks!). Idee sündis tegelikult sellest, et umbes 5a tagasi lihtsa kükitamise tagajärjel tekkis mul selgroo diski sopistus, mis on siiani tekitanud mulle  aeg-ajalt ja väga pikki valuperioode. Viimane kord oli eriti pikk, mis kestis terve 2021 aasta kuuma suve. Istuda ei olnud võimalik, mistõttu igasugune töö tegemine k.a teenuse osutamine oli suhteliselt võimatu.

Alguse sai see kõige tõenäolisemalt istuvast 15aastat kestnud kontoritööst.

Ma olin päevad läbi naelutatud oma kontoritoolile, loomulikult ei olnud aega teha soovitatud pause ja venitusi ning trennis käimisele polnud aega isegi mitte mõelda, kuna tööd oli ju kogu aeg ja väga palju.

Alles täna saan ma aru, kui oluline oleks olnud mõelda oma tervisele ennetavalt, sest nüüd tegelen päevast-päeva tagajärgedega (igapäevase võimlemisega, et vältida uusi valuhooge). Istuv töö ehk sundasend on ju igapäevane osa ka küünetehniku tööst, seega see teema puudutab meid kõiki.

Ühtäkki märkasin ennast mõttelt, missugust koormust saab küünetehniku käsi.. ja ausalt öeldes enne selle peale ei mõtlegi ju kui vigastus on sõna otseses mõttes käes.

Nagu kõik küünetehnikud teavad ja omal nahal tunnevad, siis just randmeosa on see, mis meie töös saab kõige rohkem monotoonseid liigutusi (nt. käsitsi viilimine) kui sinna lisada veel töö küünepuuriga, siis piltlikult öeldes teeme randmele trenni lisaraskusega. Veelgi hullem, kui sinu küünefreesi käepide on raske ja vibreerib. Nüüd mõtle hetkeks, kui mitu trenni Sa lisaraskusega päeva jooksul oma randmele teed? Kui pikalt kestab üks trenn? Kas „treeningute“ vahel puhkad/lõdvestad ja venitad oma rannet?

Karpaal-ehk randmekanal on nö. kitsas läbikäik randme peopesa poolel, millest lähevad läbi ühes pundis kõõlused, närvid ja veresooned. Karpaalkanali ahenedes tekib pidev surve mediaansele närvile, mis omakorda mõjutab sõrmede liikuvust ja tundlikkust

karpaalkanal

Mis on karpaalkanali sündroom?

Karpaalkanali sündroom on meditsiiniline seisund kus mediaannärv on kokku surutud karpaalkanalis. Kompressiooni põhjustab liigese, kõõluste ja lihaste põletik ja turse liigese karpaalkanalis. Selle vaevuse tekkega rikutakse esimese kolme ja osa neljanda sõrme tundlikkust ja liigutusi.

Keda ohustab?

Ohustab peamiselt arvutikasutajaid (nimetatakse ka hiirekäsi) ja inimesi, kes oma ametialase tegevuse tõttu on sunnitud tegema sagedasi ja monotoonseid käe painutus- ja sirutusliigutusi (arvutikasutajad, küünetehnikud jne).

Karpaalkanali sündroom areneb järk-järgult. Enamikul juhtudel on mõjutatud üks käsi ehk paremakäelistel parem ja vasakukäelistel vasak käsi.

Esimesteks haigusetunnusteks võib olla sõrmede kipitus ja tuimus. Sündroomi alguses on seda tunda öösel või varahommikul, kuid edasi arenedes ka juba päevasel ajal. Sündroomi süvenedes tekib käte nõrkus ja ei saa teha täpsust nõudvaid liigutusi. On raske käes hoida väikseid esemeid nt. pliiats, nõel jne ning sellise tegevusega kaasneb tunne nagu need ise kukuvad käest. Sealt edasi tekivad valud jne kuni selleni, et käsi vajab kirurgilist operatsiooni.

Karpaalkanali sündroomi diagnoosib neuroloog.

Kuidas saaks ennetada?

Kõigepealt küsin, kas Sina üldse puhkad oma käsi peale igat klienti ja kuidas?

Me kõik teame, et peale füüsilist treeningut on soovitatav teha lihastele venitusharjutusi, sama tuleks Sul teha ka peale igat klienti oma randmega.

Siin on mõned soovitused, mille seast vali omale välja meelepärased ja püüa neid teha regulaarselt:

Randme venitus:

Randme venitusharjutus 1

  • Siruta käsi ja painuta ranne taha.
  • Kasuta vastas kätt, et suruda õrnalt üle peopesa ja tõmba seda enda poole, kuni tunned küünarvarre siseküljel venitust.
  • Hoia venitust 15 sekundit
  • Korda 5 korda, seejärel tee see venitus teisele käele.
randme venitusharjutus 1

Randme venitusharjutus 2

  • Siruta käsi nii, et peopesa on allapoole ja painuta rannet nii, et sõrmed on suunatud alla.
  • Tõmba oma kätt õrnalt keha poole kuni tunned käel venitust väljaspool küünarvart.
  • Hoia venitust 15 sekundit.
  • Korda 5 korda, seejärel tee see venitus teisele käele.
randme venitusharjutus 2

Harjutus 3

Allolevad harjutused aitavad küünarvarre kõõluseid randmetunnelis paremini libiseda. Vähendades seeläbi paistetust karpaaltunnelis. Seda harjutust võiks korrata 5-10 korda ja teha 2-3 korda päevas.

harjutus 3

Harjutus 4

  • Toeta küünarnukiga lauale, käsi suunatud üles ja ranne sirge.
  • Painuta rannet õrnalt täisnurga all ette ja hoia 5 sekundit
  • Siruta ranne sirgu.
  • Painuta rannet õrnalt taha poole ja hoia 5 sekundit
  • Tee seda 3×10 korda.
harjutus randmele

Lõdvestuseks tee veel mõned õla- ja käte ringid ja „raputa“ lõdvestatud randmeid – see meeldib sinu vereringele 😉

Kuna küünetehniku põhiline tööriist on ikkagi käsi, siis hooli ja hoia teda! Tihtipeale võtame me oma tervisest seda osa iseenesest mõistetavana seni, kuni tekib probleem. Ja kui probleemi ulatus on nii suur, et peaksid oma tööst selle tõttu loobuma, siis see oleks ikka väga kurb ☹

KOKKUVÕTTEKS SOOVITAN:

  • Vali omale professionaalne küünefreesi käepide, mis on võimalikult kerge ja minimaalse vibratsiooniga.
  • Puhka oma käsi klientide vahel vähemalt 15 minutit.
  • Tee venitus-, sirutus- ja lõdvestusharjutusi randmetele (eriti hea, kui saad seda teha peale igat klienti)
  • Ära unusta pauside vahepeal venitada ka oma selga, sest pikalt istuv töö on sama kahjulik meie seljale!

Kirjuta kommentaari, kuidas Sina oma kätt tervena hoiad?
Anna mulle märku, kas soovid, et kirjutaksin sarnase postituse ka seljaprobleemide ennetamise kohta.

Jaga seda postitust, kui see oli Sulle kasulik.
Teisi blogipostitusi näed siit.

Kui Sa soovid edaspidigi saada infot uute postituste kohta, siis jälgi meid Facebookis Naili lehel ja Instagramis naili.777 või liitu meie uudiskirjaga.

PS. Kõik pildid on pärit veebist ja on kasutatud informaatilisel ja illustratiivsel eesmärgil.
Antud artikli sisu ei ole lubatud kopeerida.